superkasutaja

Jah, nii ongi. Kahjuks on kuiva silma sündroom kaasajal meie pidev kaaslane. Sageli tunneme, et silmad kipitavad, vesitsevad, torgivad ja punetavad. Muutuste tekkeks on palju põhjusi – istume palju ekraanide taga, meie kodud on soojad ja kuivad, töökohad sageli konditsioneeritud. Lisaks see, et mida vanemaks saame, seda kuivemaks meie limaskestad muutuvad. Aga kuiv silm ei ole ainult täiskasvanute probleem. Igapäevatöös näen, et paljudel lastel on silmad kuivad ja selle leevendamiseks hakkavad nad silmi pilgutama. Tavaliselt saame abi kunstpisarate kasutamisest, aga kui kuiva silmaga kaasneb lauäärepõletik ehk blefariit, siis peaks tõsisema ravikuuri ette võtma. Teatud-tuntud laugude puhastamisele ja massaažile on lisaks tulnud kaks uut abivahendit. Apteekidesse on saabunud müügile teepuuõliga preparaat, mida saab määrida laugudele ja teiseks saame teha  impulss valgusravi (IPL-intense pulsed light).

Mis on kõige hullem? Kas jääda ilma kuulmisest, kõne- või nägemisvõimest? Suure tõenäosusega vastavad enamus lugejatest esimese või teise kasuks. Nägemine on vaieldamatult üks väärtuslikemaid võimeid, mis meile looduse poolt antud on. Silmade eest tuleb igapäevaselt hoolt kanda, sest hea silmanägemine ja -tervis ei ole kahjuks püsivad. Lisaks digiajastu kaalukatele nüanssidele mängivad rolli ka vanus, töö iseloom ning geenid. Regulaarne silmakontroll on seega kriitilise tähtsusega.

Silmaoperatsioonide kohta liigub igasuguseid jutte, millest paljud on kahtlemata linnalegendid. Kurb tõsiasi on, et mitmed tõsiste kaebustega inimesed, kes hädasti silmaoperatsiooni vajavad, kardavad nende juttude pärast n-ö noa alla minna. Nugadest on asi loomulikult kaugel. Moodne silmaoperatsioon viiakse läbi tipp-tehnoloogilise laseriga. Kvaliteetsete tööriistadega toimetava kohusetundliku ja oskusliku arsti käe all ei pea Sa kübetki muretsema.

Kas Sina kujutad oma elu ette ilma võimeta näha? Terav nägemine aitas meie esivanematel looduses ellu jääda ning on ka täna üks meie väärtuslikeimatest varadest. Silmi tuleb arsti juures regulaarselt kontrollida, sest mitmed silmahaigused kulgevad ilma nähtavate sümptomiteta.

Järjepideva kontrolli abil on võimalik tuvastada silmahaiguseid, mis võivad lõppeda pimedaks jäämisega, kuid on varajasel avastamisel siiski ravitavad. Regulaarse ülevaatuse käigus on jälile saadud ka teistele üldhaigustele nagu näiteks suhkrutõbi ja kilpnäärme haigused.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on glaukoom ehk roheline kae maailmas number kaks pimedaks jäämise põhjustaja. Tegemist on kroonilise ja progresseeruva silmahaigusega, mille tõttu kahjustub silma ja aju ühendav nägemisnärv. Kui seda ei ravita, aheneb silma vaateväli edasi ning päädib pimedaks jäämisega. Hea uudis on, et glaukoomi varakult avastamine võib hädast päästa. Kreutzwaldi Silmakliiniku arst Liidia Džaparidze selgitab teemat lähemalt.

Dr Džaparidze sõnul võib rohekae tekkida ühes või mõlemas silmas, haiguse kulg on algfaasis aeglane ja ilma valuta ning terav nägemine püsib kaua muutumatuna. “Tavaliselt süveneb nägemisnärvi kahjustus aeglaselt. See tähendab, et vaateväli väheneb tasapisi ja enamik haigestunuid ei tunne ebameeldivust enne, kui nägemine on juba tugevalt kahjustunud,” lisab Džaparidze.

Tänapäevane elu keerleb paljuski erinevate ekraanide ümber. Enamuse igapäevane töö tehakse ära arvuti taga, suhtlus lähedaste ja sõpradega kulgeb samuti seal või nutitelefoni vahendusel ning õhtuti vaadatakse televiisorist või arvutist filme. Meie silmad on mitmeid tunde päevast mõne ekraani külge kleebitud. Tekkida võib computer vision syndrome ehk arvuti liigkasutusest tekkiv silmade väsimine. Kuidas aga moodsal ajal silmade eest hoolt kanda?

Märksõna silma laserravi manab esmajoones silme ette üha suuremat populaarsust koguva prillidest vabanemise operatsiooni. Mida aga tihti ei teata on see, et silmalaseri abil tehtavate protseduuride spekter on tunduvalt laiem ning aidata saab seeläbi palju rohkem silmahädade käes vaevlejaid.