Põhisisu Vaegnägijaile

Info ja registratuur 655 6244

Avatud E-K 8.00-19.00, N 8.00-18.00, R 8.00-16.00

Info ja registratuur 655 6244

Avatud E-K 8.00-19.00, N 8.00-18.00, R 8.00-16.00

Registreeru veebis

Glaukoom ehk silmarõhu haigus

Pille Tein

Silmaarst

Glaukoom ehk rahvakeeli “roheline kae” on üks sagedasemaid pimedaksjäämise põhjuseid üle 40 aastaste inimeste seas. Sel haigusel on tugev perekondlik-pärilik eelsoodumus.

Glaukoom on krooniline haigus, mille käigus kahjustuvad nägemisnärvi kiud ja tekib nägemisnärvi kahjustus. Ravimata glaukoomi korral võib haigus lõppeda pimedaksjäämisega.
Pikaajaline silmasisese rõhu tõus avaldab silmanärvile survet, vaateväljades tekivad muutused ja nägemine halveneb. Silma siserõhu tõusu põhjustab silma kambrivedeliku äravooluteede haiguslik ummistus. Normaalne silmarõhu tase on vahemikus 12-22 mm/Hg.

Glaukoomi tavapärased vormid:

  • Avatud nurgaga krooniline glaukoom on kõige sagedamini esinev glaukoomi tüüp. Kulgeb salalikult, sageli ei tekita mingeid kaebusi enne, kui nägemine hakkab oluliselt langema.

  • Suletud nurgaga glaukoomi puhul onvikerkest ehk iiris pärilikult ebanormaalse kujuga ja blokeerib vedeliku äravoolukanalid. Periooditi või pidevalt võivad silme ees olla halod, värvilised rõngad, vikerkaarevärvid. Silm(ad) võivad karta valgust, nägemine hägustub.

Vanemas eas võib silma siserõhk tõusta väga kiiresti, põhjustades tugevat silma- ja peavalu, võib kaasneda iiveldustunne, oksendamine. Vahel võib blokeerijaks olla ka silmasisene kunstlääts.

Glaukoomi baasuuringuid ja diagnoosimist alustatakse tavapärasest silmade uurimisest: 

  • Nägemisteravuse määramine

  • Tonomeetria – silmarõhu mõõtmine

  • Pahhümeetria – sarvkesta paksuse mõõtmine

    • Kui sarvkest on normist paksem, võivad silmarõhu numbrilised väärtused olla 2-3 võrra kõrgemad. Kui need on üle 24-25 mm/Hg, siis peab alustama juba raviga.

    • Kui sarvkest on õhem, peaks silmarõhuväärtus jääma alla 17mm/Hg.

  • Silmapõhjade vaatlus oftalmoskoopiliselt – läbivaatlus pilulambi abil, nägemisnärvi diski ja närvikiudude seisundi hindamine.

  • Gonioskoopia – eeskambri nurga vaatlus spetsiaalse luubi abil

  • Vaateväljade testimine staatilise kompuuter perimeetria abil.

Kui patsiendil on diagnoositud glaukoom,on vajalik regulaarne kontroll nii silmarõhkude kui funktsioonide osas (silmanägemine, vaateväli, OCT).Silmarõhku mõõdetakse 3-6 kuu järel ja seda teevad vastava väljaõppe läbinud glaukoomiõed.

Glaukoomi ravipõhimõtted:

Glaukoomi ravi eesmärk on säilitada olemasolev elukvaliteet, silma nägemisfunktsioon  ja vaateväli.

Medikamentoosne ravi on näidustatud varajases staadiumis ja mõõdukalt arenenud glaukoomi korral. Kui glaukoomi patsient kasutab 2 – 3 glaukoomivastast silmatilka ja see ei ole silmarõhu normi piires püsimiseks piisav, või esineb ravimtalumatus, siis peaks kaaluma ravivõimalusena ka laser- või kirurgilist ravi.

Laserravi

Selektiivne lasertrabekuloplastika-SLT on näidustatud juhul, kui medikamentoosne ravi ei ole piisavalt silmrõhku alandanudvõi siis kui patsient ei talu silmatilku.

Laseriridotoomia on näidustatud kinnise nurga glaukoomi vormi korral (ka profülaktiliselt) tehakse laserkiirega väikesed avad vikerkesta.

Dioodlaserravi on näidustatud kaugelearenenud glaukoomi ja juba glaukoomist pimedaks jäänud silma raviks, mida kasutatakse valusündroomi vähendamiseks ja kõrge silmarõhu langetamiseks.

Kirurgiline ravi on näidustatud siis, kui medikamentoosne  või laserravi ei ole efektiivsed või ei saa neid kasutada. See, millist meetodit kasutada, sõltub eeskambri nurga avatusest ja glaukoomi staadiumist. Glaukoomi-operatsioone teeb meie kliinikus dr. Pille Tein.

Trabekulektoomia ehk klassikaline glaukoomi operatsioonimeetod.  Pärast operatsiooni vajab patsient 6 nädala jooksul pidevat järelkontrolli ja silmarõhu reguleerimist spetsiaalsete protseduuride abil (laser-, suturolüüsid ja vajadusel süstid).

Kinnise eeskambri nurgaga glaukoomi ja kaugelearenenud glaukoomi korral kasutatakse alati operatiivset ravi. Klassikalisele operatsioonile alternatiivina  tehakse veel sügavat sklerektoomiat ja minišuntide operatsioone, mille korral on hilisemaid kontrollvisiite vähem ja paranemine lühemaajalisem.

Sügavat sklerektoomiat saab teha avatud eeskambri nurgaga glaukoomi korral.  Operatsiooni aeg on küll pikem, aga nädal pärast operatsiooni peaksid kõik silma funktsioonid olema taastunud. Silmarõhku saab edaspidi aastaid reguleerida laserpunktuuride abil (mikroavad vesivedeliku äravoolu teel).

Minišuntide korral on operatsiooniaeg lühem ja järelkontrolle vähem. Enamasti pärast operatsiooni sellesse  silma glaukoomiravi ei ole vaja.