Turman Silmakliiniku silmaarst dr. Rait Parmann käis rääkimas Äripäeva Virtuaalkliinikus, kus Ta avas silmapõhjahaiguste teemat ning rääkis, millal peaks kindlasti silmaarsti poole pöörduma.
Enamlevinud silmapõhjahaigused ja nende sümptomid
Silmapõhjahaigused on sageli hiiliva algusega, mistõttu võib nägemiskahjustus tekkida märkamata. Kõige levinumad silmapõhjahaigused on:
- Vanusega seotud maakuli degeneratsioon (AMD) – põhjustab tsentraalse nägemise halvenemist, moonutatud kujutisi ja kontrastitundlikkuse langust.
- Diabeetiline retinopaatia – suhkruhaigusega kaasnev silmapõhja veresoonte kahjustus, mis võib viia nägemiskaotuseni.
- Glaukoom – suurenenud silmarõhk, mis kahjustab närvirakke ja põhjustab vaatevälja ahenemist.
- Veresoonkonna haigused silmapõhjas – võivad viia tähise nägemiskaotuse ja silma verejooksudeni.
Hiilivad haigused või kiiret sekkumist nõudvad seisundid?
Mõned silmapõhjahaigused, nagu glaukoom ja diabeetiline retinopaatia, arenevad aastaid ilma selgete sümptomiteta. Seepärast on äärmiselt oluline regulaarselt silmaarsti juures kontrollis käia. Samas võivad esineda ka nägemise äkilised muutused, nagu nägemise hägustumine või kaotus, mis vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist.
Miks ei piisa alati optometristi või töötervishoiuarsti kontrollist?
Dr. Parmann toonitas, et teatud vanusest alates ei piisa enam pelgalt optometristi või töötervishoiuarsti poolt läbiviidud nägemiskontrollist. Silmapõhja seisundit saab hinnata ainult silmaarst, kasutades spetsiaalseid diagnostikameetodeid, nagu silmapõhja pildistamine ja OCT-uuring.
Tule vastuvõtule
Kuula saadet
Milline on Eesti tööealiste seas levinuim silmapõhjahaigus, kuidas oma silmi ise kontrollida ja palju muud tuleb teemaks Äripäeva Virtuaalkliiniku saates “Ära maga silmapõhjahaiguste algust maha”, kus räägib meie silmaarst dr Rait Parmann.