Põhisisu
Vaegnägijaile
Info ja registreerimine 655 6244
Open E 8.00–16.00 T–N 8.00–18.00, R 8.00–16.00
Info ja registreerimine 655 6244
Open E 8.00–16.00 T–N 8.00–18.00, R 8.00–16.00
Silmaarsti ja optometristi tegevusel on üks ja sama eesmärk – et Teie näeksite paremini. Need kaks spetsialisti erinevad aga nii väljaõppe kui kogemuste poolest.
Silmaarst ehk oftalmoloog on kõrgharidusega spetsialist, kes diagnoosib ja ravib nii laste kui täiskasvanute silma tervise probleeme.
Silmaarst õpib esmalt üldarstiks, et osata näha inimest tervikuna, organismi üksikute osade ja terviseprobleemide seost. Pärast ülikooli lõpetamist võib arst spetsialiseeruda silmahaiguste diagnoosimisele ja ravile.
Silmaarstid spetsialiseeruvad ka edaspidises töös. Üldsilmaarst töötab nagu silmanduse „perearst“, kes tegeleb esmase diagnoosimise ja raviga. Vajadusel suunab ta patsiendi kas silma eesmise osa (laugude, limaskesta, sarvkesta) spetsialisti juurde või silmapõhjahaiguste konsultandile, laste silmaarstile, glaukoomi ehk silmarõhuga seotud haiguse spetsialistile või hoopis silmakirurgiaga tegeleva arsti juurde.
Silmaarsti juurde peab minema siis, kui:
Alates 40. eluaastast peaks silmaarsti külastama regulaarselt iga 3 aasta tagant. Üle 60-aastastel oleks tark külastada silmaarsti kord aastas. Vanusenumbri kasvades tekivad muutused ka silmades ja suurenevad mitmed ohud. Näiteks glaukoom võib olla pärilik ja risk sellesse haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. Algab see sageli ilma sümptomiteta, kuid süvenedes kahjustab silmapõhja ja võib põhjustada pimedaks jäämist. Samuti vajavad east olenemata kontrolli ja ravi nii hall kae kui ka diabeedist põhjustatud silmakahjustused. Silmaarsti vastuvõtt on parim samm ennetamaks haiguste süvenemist.
