Silmasiseste süstidega ravitakse erinevaid silmahaigusi. Neist sagedasemad on kollatähni ealine degeneratsioon (neovaskulaarne ehk märg vorm), diabeedist tingitud võrkkesta turse või klaaskeha verevalum, silmapõhja veresoonte sulgusest tingitud võrkkesta turse. Tegemist on tõhusa ja sageli ainuvõimaliku ravimeetodiga, et parandada või säilitada patsiendi nägemist.
Silmasisese süstiga viiakse ravim silmamuna sees olevasse klaaskehasse. Enamasti vajavad patsiendid süste korduvalt. Kaugelearenenud haiguse korral ei pruugi ravi nägemisteravust parandada, kuid aitab siiski paljudel juhtudel seda säilitada. Silmasisesed süstid parandavad nägemist igal kolmandal ravi saaval patsiendil ja nägemine stabiliseerub vähemalt üheksal juhul kümnest.
Registratuurist süstiosakonda viib põrandal sinine joon.
Süstikabineti assistant Heli Rumm ja dr Aleksei Detotšenko ootavad järgmist patsienti.
Meie kliinikus silmasisesteks süstideks kasutatavad ravimid
1) Anti-VEGF ehk veresoone siseseina kasvufaktori vastased ravimid
Anti-VEGF ravimid pärsivad veresoonte siseseina kasvufaktorit ja takistavad seeläbi uudisveresoonte kasvu silma võrkkestas. Uudisveresooned on nõrga seinaga ja haprad ning seetõttu lekivad kergesti ja võivad põhjustada silmapõhjas verevalumeid. Anti-VEGF ravi on tõhus ning olnud igapäevaselt silmahaiguste ravis kasutusel juba aastaid.
- Bevatsizumab (Avastin) *
Seondub veresoone siseseina kasvufaktoriga ning blokeerib selle toimet. Pidurdab uudisveresoonte kasvu. Ravimit kasutatakse silmahaiguste raviks, kuigi ta ei ole algselt selleks välja töötatud ega ole registreeritud silmaravim. Ravimit on silmahaiguste raviks kasutatud alates 2005. aastast.
- Ranibizumab (Ximluci)
Registreeritud silmaravim, mis seondub veresoonte siseseina kasvufaktoriga (VEGF-A) ja takistab selle toimet. Ravim on silmahaiguste ravis kasutusel juba alates 2006. aastast. Ranibizumab ei kuulu Eesti Tervisekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekirja. Patsient peab seetõttu ise ravimi eest tasuma.
- Aflibertsept (Eylea)
Blokeerib veresoonte siseseina kasvufaktori (VEGF-A) ja platsenta kasvufaktori (PlGF) toimet ja seeläbi takistab uudisveresoonte teket ja kasvu. Eylea on registreeritud silmaravim, kuid ei kuulu Eesti Tervisekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekirja. Patsient peab seetõttu ise ravimi eest tasuma.
- Faritsimab (Vabysmo) *
Registreeritud silmaravim ealise kollatähni degeneratsiooni märja vormi, diabeetilise maakuli turse ja võrkkesta veeni sulgusest tingitud maakuli turse raviks. Ravim toimib kahe erineva mehhanismi kaudu, neutraliseerides nii angiopetiin-2 (Ang-2) kui veresoonte siseseina kasvufaktori (VEGF-A). Ravim kuulub teatud tingimustel Eesti Tervisekassa poolt kompenseeritavate ravimite loetellu.
2) Kortikosteroidid
- Triamtsinoloon (Vitreal S) *
Sünteetiline kortikosteroid, millel on tugev põletikuvastane ja vähemal määral ka anti-VEGF toime. Tegemist on silmaravimiga. Ravim on efektiivne kollatähni turse alandamisel, kuid kasutamisel tuleb arvestada võimalike kõrvaltoimetega (silmasisese rõhu tõus ning silmaläätse hägustumine e kae teke). Ravim kuulub Eesti Tervisekassa kompenseeritavate ravimite hulka.
* Kuuluvad vastavalt näidustustele Eesti Tervisekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekirja.
Optometrist Regina Entson teeb Spectralis-uuringut.
Protseduuri tutvustus
Silmasisese süstiga viiakse ravim silma sees asuvasse klaaskehasse. Selline manustamisviis aitab suurendada ravimi silmasisest kontsentratsiooni ning vältida kõrvaltoimeid, mis võivad kaasneda süsteemse manustamisega.
Dr Margarita Rebrov ja süstiõde Anna Jaroslavtseva teostavad protseduuri.
Sageli vajavad patsiendid dr Margarita Rebrovi ja süstiõe Anna Jaroslavtseva abi korduvalt.
Kui kaua see protseduur aega võtab?
Palume varuda protseduuriks ja sellega seotud uuringuteks kuni kaks tundi. Kuna patsientide ooteruumi võimalused on piiratud, palume saatjatel mitte jääda kliinikusse patsienti ootama.
Enne protseduuri
- Enne silmasüsti ei ole vaja oma tavapärast elurežiimi ega ravimite (sh silmatilkade) tarvitamist muuta. Süsti päeval ei tohi kasutada meiki.
- Õde mõõdab enne süsti patsiendi silmarõhku, teeb refraktomeetria ja vajadusel muud uuringud ning kontrollib nägemisteravust.
- Silma tilgutatakse silmatera laiendavaid silmatilku, mille tõttu on nägemine mõne järgneva tunni jooksul udusem.
- Arst kontrollib enne süsti patsiendi silma.
- Kui patsiendil on silmapõletik, ülemiste hingamisteede viirushaigus vm infektsioon, siis lükatakse silmasüst edasi.
- Et protseduur oleks võimalikult valutu, siis tilgutatakse korduvalt silma tuimestavaid silmatilku. Jalga antakse kilesussid ja pähe pannakse müts.
Kogu protseduur võtab aega alla 10 minuti.
Mis protseduuri ajal toimub?
Protseduuri ohutuse tagamiseks tehakse silmasiseseid süste operatsioonitoas steriilsetes tingimustes. Süsti ajal on patsient lamavas asendis. Esmalt puhastatakse silm ning silma ümbrus lahjendatud povidoonjodiidi lahusega ja näole asetatkse steriilne lina, mille alt jääb vabaks vaid süstitav silm.
Liigsest kõnelemisest operatsioonitoas tuleb hoiduda – see aitab kaasa steriilsuse tagamisele.
Silmale asetatakse spetsiaalne instrument, mis hoiab süsti ajal silmalaud avatuna. Süst teostatkse väga peene nõelaga läbi silmamuna sellise piirkonna, kus puuduvad veresooned ning ei ole ohtu kahjustada võrkkesta. Süsti teostab selleks väljaõppinud õde või arst.
Ravimi süstimine silma klaaskehase ei ole tavaliselt valus.
Pärast protseduuri
- Peale silmasüsti ei tohi silma hõõruda ega muul moel katsuda, kuna tuimestavad silmatilgad toimivad veel mõnda aega peale süsti ja on oht kogemata silma pinda vigastada või mustust silma viia.
- Kohe peale süsti ei tohi autot juhtida, kuna silma tilgutatud silmatera laiendavate silmatilkade toimel on nägemisteravus ajutiselt halvenenud.
- Süsti järgselt võib silm veidi kipitada, võib esineda purutunnet või vesitsemist, vähest silma ja silmaümbruse punetust. See möödub paari päeva jooksul. Niisutavate silmatilkade kasutamine aitab neid vaevusi leevendada. Iga süsti järel on soovitav avada uus niisutustilkade pudel või kasutada ühekordses pakendis tilku.
- Süstekohal võib tekkida mõnikord limaskesta alune verevalum, mis ilmneb punase täpi või suurema punase laiguna. See ei ole nägemisele ohtlik ning möödub ilma ravita u nädala jooksul.
- Silma ees võib vahel peale süsti märgata ujuvaid tumedaid täppe, mis on enamasti põhjustatud ravimist või väikestest õhumullikestes. Need kaovad tasapisi mõne päeva jooksul ega ole nägemisele ohtlikud.
- Muude varasemalt määratud ravimite, sh silmatilkade (nt glaukoomitilgad) kasutamine jätkub peale süsti tavapärase skeemi järgi.
- Silma piirkond tuleb hoida puhtana, et vältida infektsiooni sattumist silma. Peale süsti ei tohi esimestel päevadel käia ujumas, vannis ega saunas. Duši all tuleb vältida vee sattumist silma. Silmi tuleb kaitsta tolmu silma sattumise eest.
- Väga harva esineb silmasisese süsti järel tõsiseid nägemist ohustavaid tüsistusi nagu endoftalmiit ehk silmasisene põletik, võrkkesta rebend, silmaläätse vigastus, silmasisene verevalum või silma tsentraalarteri sulgus.
Silmasiseseid süste tehakse ambulatoorselt ehk peale süsti kliinikusse ei jääda. Protseduuri jaoks kliinikus kuluv aeg koos vajalike uuringutega on u 1–1,5 tundi. Kuna patsientide ooteruumi võimalused on piiratud, siis palume saatjatel mitte jääda koos patsiendiga kliinikusse ootama.
Millal tuleb otsekohe arsti poole pöörduda?
Kui Teil hakkab süsti järel silm tugevalt valutama, muutub intensiivselt punaseks, rähmaseks või nägemine oluliselt halveneb, siis tuleb viivitamatult pöörduda oma silmaarsti poole (tel 655 6244) või töövälisel ajal Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikusse valvesilmaarsti poole (Ravi tn 18, Tallinn). Need sümptomid võivad viidata tõsistele süstijärgsetele tüsistustele.
