Põhisisu Vaegnägijaile

Info ja registratuur 655 6244

Avatud E-K 8.00-19.00, N 8.00-18.00, R 8.00-16.00

Info ja registratuur 655 6244

Avatud E-K 8.00-19.00, N 8.00-18.00, R 8.00-16.00

Registreeru veebis
Silmaravi

Silmasüstid

Silmasisesed süstid ehk Anti-VEGF ravimid parandavad nägemist ühel kolmest ravi saavast patsiendist ja nägemine stabiliseerub vähemalt üheksal juhul kümnest.

Praegu kasutatakse maakuli degeneratsiooni märja vormi raviks peamiselt järgmisi ravimeid:

  • Bevacizumab (Avastin)
  • Beovu® (Brolutsizumab) Beovu toimeaine on brolutsizumabi, mis kuulub neovaskularisatsioonivastaste ravimite hulka. Beovut kasutatakse neovaskulaarse (märja) ealise degeneratsiooni raviks täiskasvanutel. Seda süstib silma arst.
  • Aflibecept (Eylea)
  • Ranibizumab (Lucentis)
  • Avastin on Eesti Haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekirjas.

Refereeritud: https://www.aao.org/eye-health/drugs/anti-vegf-treatments

Registratuurist süstiosakonda viib põrandal sinine joon.

Süstikabineti assistant Heli Rumm ja dr. Aleksei Detotšenko ootavad järgmist patsienti.

Eesmärk

Silmasiseste süstidega ravitakse mitmeid silmahaigusi, nt kollatähni ealist degeneratsiooni (märga vormi), suhkurdiabeedist põhjustatud võrkkesta turset või klaaskeha verevalumit, silmapõhja veresoonte sulgusest tingitud võrkkesta turset, neovaskulaarset glaukoomi, muudest silmahaigustest põhjustatud reetina turset. Sageli vajavad patsiendid neid süste korduvalt.

Optometrist Regina Entson teeb Spectralis-uuringut.

Protseduur

Silmasisese süstiga viiakse ravim silma sees asuvasse klaaskehasse. Selline manustamisviis aitab suurendada ravimi silmasisest kontsentratsiooni ning vältida kõrvaltoimeid, mis võivad kaasneda süsteemse manustamisega.

Dr. Margarita Rebrov ja süstiõde Anna Jaroslavtseva teostavad protseduuri.

Sageli vajavad patsiendid dr. Margarita Rebrovi ja süstiõe Anna Jaroslavtseva abi korduvalt.

Kui kaua see protseduur aega võtab?

Palume varuda protseduuriks ja sellega seotud uuringuteks kuni kaks tundi. Kuna patsientide ooteruumi võimalused on piiratud, palume saatjatel mitte jääda kliinikusse patsienti ootama.

Kuidas ma peaksin protseduuriks valmistuma?

  • Enne silmasisest süsti ei ole vaja muuta tavapärast elurežiimi ega ravimite (sh silmatilkade) tarvitamist. Süsti päeval ei tohi kasutada meiki.
  • Kui Teil on silmapõletik, ülemiste hingamisteede infektsioon vm äge haigus, siis tuleb süst edasi lükata.
  • Enne süsti palutakse Teil allkirjastada vastav protseduuriga nõusoleku vorm.
  • Õde mõõdab enne süsti Teie silmarõhku, teeb refraktomeetria ning vajadusel muid uuringuid.
  • Silma tilgutatakse silmatera laiendavaid silmatilku, mis muudavad nägemise mitmeks tunniks udusemaks.
  • Enne süsti tilgutatakse silma tuimestavaid silmatilku, Teile antakse jalga kilesussid ning pannakse pähe müts. Vahetult enne süsti kontrollib arst veel kord Teie silma. Kui silm on nt põletikus, siis määratakse vastav ravi ja sel päeval Teile süsti ei tehta.

Kogu protseduur võtab aega alla 10.minuti.

Mis protseduuri ajal toimub?

  • Süstimine toimub operatsioonitoas steriilsetes tingimustes lamavas asendis.
  • Esmalt puhastatakse silm ja selle ümbrus lahjendatud joodilahusega ja näole asetatakse steriilne lina, mille alt jääb vabaks vaid süstitav silm. Operatsioonitoas tuleb võimalusel vältida kõnelemist, see aitab kaasa steriilsuse tagamisele.
  • Süst tehakse väga peene nõelaga läbi silmamuna sellise piirkonna, kus pole veresooni ega ohtu kahjustada võrkkesta. Ravimi süstimine silma klaaskehasse ei ole tavaliselt kuigi valus. Kogu protseduur kestab alla 10 minuti.
  • Süsti järel asetatakse silmale steriilne side. Teil palutakse jääda ooteruumi mõneks ajaks istuma. Õde eemaldab silmalt sideme ja kontrollib silmasisest rõhku. Seejärel lubatakse Teid koju.

Millega pean arvestama pärast protseduuri?

  • Pärast süsti ei tohi silma hõõruda ega muul moel katsuda, kuna tuimestavad silmatilgad toimivad veel mõnda aega ning on oht silma pinda vigastada.
  • Kohe pärast süsti ei tohi juhtida autot, sest pupilli laiendavate silmatilkade toimel on Teie nägemisteravus alanenud.
  • Süsti järel võib silm kipitada, esineda purutunnet, vesitsemist ja kerget punetust. See möödub paari päeva jooksul. Niisutavate silmatilkade kasutamine aitab neid vaevusi leevendada (iga süsti järel on soovitatav võtta kasutusele uus pudel).
  • Mõnikord tekib süstekohal limaskesta alune verevalum – punane täpp või suurem punane laik. See ei ole nägemisele ohtlik ning möödub ilma ravita 10–14 päeva jooksul.
  • Silma ees võib pärast süsti märgata tumedaid ujuvaid täppe, mis on tingitud ravimist või väikestest õhumullikestest. Need vähenevad ja kaovad tasapisi ega ole nägemisele ohtlikud.
  • Pärast süsti pannakse Teile kirja kontrollvisiidi aeg oma arsti juurde või vajadusel järgmise süsti aeg.
  • Kui Teile on määratud muud ravimid, sh silmatilgad (nt glaukoomi raviks), siis nende kasutamine jätkub pärast süsti tavapärase skeemi järgi.
  • Kahe päeva jooksul pärast süsti ei tohi käia ujumas, basseinis, saunas ega vannis. Duši all käies tuleb vältida vee sattumist silma.
  • Harva (alla ühe juhu 1000 süsti kohta) esineb silmasisese süsti järel tõsiseid nägemist ohustavaid tüsistusi nagu endoftalmiit ehk silmasisene põletik, võrkkesta rebend, silmaläätse vigastus, silmasisene verevalum ja silma tsentraalarteri sulgus.

Millal tuleb otsekohe arsti poole pöörduda?

Kui Teil hakkab süsti järel silm tugevalt valutama, muutub intensiivselt punaseks, rähmaseks või nägemine oluliselt halveneb, siis tuleb viivitamatult pöörduda oma silmaarsti poole (tel 655 6244) või töövälisel ajal Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikusse valvesilmaarsti poole (Ravi tn 18, Tallinn). Need sümptomid võivad viidata tõsistele süstijärgsetele tüsistustele.