Põhisisu Vaegnägijaile

Info ja registratuur 655 6244

Avatud E-K 8.00-19.00, N 8.00-18.00, R 8.00-16.00

Info ja registratuur 655 6244

Avatud E-K 8.00-19.00, N 8.00-18.00, R 8.00-16.00

Registreeru veebis
Soovitused

Silmahaiguste ennetus

Silmade tervis on üliouline – selles ei kahtle keegi! Kui käite regulaarselt silmakontrollis, järgite tervslikke eluviise ja vajadusel sööte vitamiine, tegutsete tegelikult selle nimel, et ära hoida või vähemalt kaugemasse tulevikku lükata mitmed silmahaigused, nende hulgas ka rohekae ja ealine maakula degeneratsioon.

Kuidas hoolitseda silmade eest?

Nägemisprobleemide tuvastamiseks on hädavajalik regulaarne silmakontroll. Varajased ohumärgid ei pruugi alati olla ilmselged, kuid optometrist oskab paljusid neist märgata.
Silmakontrollis soovitame käia iga kahe aasta tagant, isegi siis kui te ei kanna prille ega kontaktläätsi.. Inimesed, kes töötavad arvutitega iga päev, võiksid aga oma silmi kontrollida igal aastal. Ükskõik millise silmamure puhul peaks pöörduma kohe silmaarsti või optometristi poole.

Olge riskiteadlik

Osal inimestel on suurem oht teatud silmahaiguste tekkeks kui teistel. Oluline on, et teaksite enda võimalikust kõrge riski kategooriasse kuulumisest.
Teil võib olla suurem soodumus haigestuda, kui:

  • Teie perekonnas on esinenud silmade haigusi. Rääkige oma pereliikmetaga, sest pere ajaloo tundmine võib aidata avastada probleeme enne, kui need tõsisemaks muutuvad
  • Olete vanem kui 60 – paljud silmahaigused on seotud vanusega.
  • Teil on olnud tõsised õpiraskused – uuringud näitavad, et täiskasvanu-eas on neil 10 korda suurem tõenäosus tõsiste nägemisprobleemide tekkeks

Olge toiduteadlik

Tasakaalustatud ja tervislik toitumine võib aidata vähendada tervisehäireid, muu hulgas ka vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni.
Silmade tervise jaoks on parimad puu- ja köögiviljad, mustikad, virsikud, avokaado, lehtkapsas, porrulauk, spinat ja punane paprika.
Silmadele on kasulikud külmavee kalad: tuunikala, sardiinid ja makrell. Neis sisalduvad Omega3 rasvhapped pakuvad silma rakumembraanidele struktuurilist tuge ja leevendavad veidi isegi silmade kuivust. Erinevad uuringud kinnitavad, et kala söömine isegi vaid üks kord nädalas vähendab varase ealise maakuli degeneratsiooni riski isegi kuni 40%.
Lisaks veenduge, et olete joote piisavalt vett, sest dehüdratsioon võib põhjustada silmade kuivust, ärritust ja valu. Kuuma ilmaga peaks iga päev jooma vähemalt 6-8 klaasi vett.

Olge liikuv

Liikumine on hea nii kehale, hingele ja muidugi ka teie silmadele! Aeroobne treening suurendab nägemisnärvi elutähtsat hapnikuvarustust, mis omakorda vähendab silmade pinget. Eriti kasulik seega niisuguste haiguste vältimiseks nagu glaukoom ja diabeetiline retinopaatia. Diabeet ja silmade tervis on väga tihedalt seotud – halvasti või hoolimatult kontrollitud diabeet põhjustab rohkelt nägemisprobleeme.

Normis kehamassi indeks (KMI) aitab säilitada kollatähni pigmendi tihedust. See kaitseb võrkkesta rakkude lagunemise eest, mis omakorda on ealise maakula degeneratsiooni põhjustaja.

Loobuge suitsetamisest

Suitsetajal on märkimisväärselt kõrgem risk rohekae ja ealise maakula degeneratsiooni tekkeks, ennekõike tänu tubakas leiduvatele kemikaalidele, mis kahjustavad silmasiseseid veresooni. Suitsetamisest loobumine vähendab haigestumisriski kordades.

Vähendage alkoholi tarbimist

Niisamuti nagu tubakas, suurendab ka alkohol varase maakuli degeneratsiooni teket. Liigne alkohol mõjutab maksafunktsioone, mille tulemuseks on antioksüdandi glutatiooni vähenemine, mis kaitseb aga silmi. Alkoholi ei peaks tarbima enam kui 14 ühikut nädalas ja ka siis võiks see olla jagunenud vähemalt kolme päeva peale.

Kaitske oma silmi UV-kiirte eest

UV-kiirgust on 3 tüüpi:

  • suurem osa Päikeselt maale jõudvast UV-kiirgusest on UVA-kiirgus.
  • UVB-kiirgust jõuab maale juba palju vähem
  • UVC-kiirgus kaob juba maakera atmosfääri ülemistes kihtides

Teatud koguses UV-kiirgust me talume ja D-vitamiini moodustamiseks kehas on seda isegi vaja.

Liigne UV-kiirgus on inimesele ohtlik – nii nahale kui silmadele. Lisaks on selle toime silmadele kumulatiivne – s.t., et kahjustus koguneb ja summeerub elu jooksul. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel võib kuni 20% hallkae ehk katarakti juhtudest olla põhjustatud inimese liiga sagedasest või intensiivsest kokkupuutest UVB-kiirgusega.

UV -kiired võivad silma kahjustada – seda nimetatakse fotokeratiidiks. Fotokeratiit on sarvkesta väliskihi põletik, mille tagajärjeks on silmavalu, turse ja vesine silm. Pikaajaline kahjustus UV-kiirgusega võib märkimisväärselt suurendada riski haigestuda vanusega seotud haigustesse.

Silmade kaitsmine suudab palju muuta. Soovitame investeerida kvaliteetsetesse päikeseprillidesse, mis ei pea olema kallid, kuid peaksid filtreerima vähemalt 99% UVA- ja UVB –valgusest. Alles siis saame öelda, et silmad on kaitstud.

Laste silmade tervise huvides peaks veenduma, et nemadki kannaksid alati päikese käes viibides kaitseprille.

Kasutage kaitseprille

Päike pole ainus, mis võib silmi otseselt kahjustada. Silmakahjustused/traumad on levinumad, kui arvata võiks. Spetsiaalsed prillid kuluvad ära igal juhul – pole vahet kas teete kodus remonditöid või mängite golfi.

Tehke regulaarseid ekraanipause

Paljud meist töötavad arvutiga ja veedavad terveid päevi ekraani ees. Selle sinine valgus tekitab silmades pingetunde, mille sümptomiteks ebamugavustunne, silmade kuivus, väsimus ja peavalud.

Nn digitaalse pinge vältimiseks on lihtne ja efektiivne meetod, tuntud kui reegel 20/10/10//20 – ehk 20 sekundi jooksul tuleb vaadata vähemalt 10 meetri kaugusele, siis 10 sekundiks sulgeda silmad ja nii toimida iga 20 minuti järel.
Uuringud on tõestanud, et kuigi silmalihased on aktiivselt töös ka siis, kui töötame arvutiga või vaatame telefoniekraani, pilgutame oma silmi siiski mitmeid kordi vähem. Piisab sellestki, kui aeg-ajalt pilk ekraanilt eemale viia – seegi aitab vältida silmade kuivust.

Puhka ennast välja

Korralik uni pakub silmadele täisväärtuslikku puhkust. Puhanud silmad ei ole punased, turses ega ärritunud. Kui siiski tekib mõnikord silmades unepuudusest tingitud ebamugavustunne, saab seda leevendada, kui panna neile külm kompress ja lubada endal kasvõi 10 minutiks lõdvestuda.