Põhisisu Vaegnägijaile

Info ja registratuur 655 6244

Avatud E-K 8.00-19.00, N 8.00-18.00, R 8.00-16.00

Info ja registratuur 655 6244

Avatud E-K 8.00-19.00, N 8.00-18.00, R 8.00-16.00

Registreeru veebis
Uuringud

Angiograafia

Eesmärk

OCT-A

OCT-A on optilise koherentse tomograafi (OCT) lisamoodul, mis kuvab võrk-ja soonkesta mikroveresooni.

OCT-A tehnoloogias kasutatakse laserkiirt, mis reflekteerub tagasi veresoones liikuvatelt punalibledelt. Kui liikumist  ehk verevoolu soontes ei toimu, siis veresoontest kujutist ei saa. Meetodit kasutatakse eelkõige diabeetilise retinopaatia, trombooside ja AMD märja vormi  diagnoosimisel.

Uuring ei ole valulik ega ebamugav, võtab vaid pisut rohkem aega kui tavaline OCT. Kontrastainet ei süstita, mis muudab sellise angiograafia vormi tunduvalt ohutumaks kui tavaline fluorestseiin angiograafia (FAG/FA).

Kahjuks alati ei ole OCT-A piisav haiguste diagnoosimisel ja tuleb siiski teha FAG.

Fluorestsentsangiograafia ehk silmapõhja angiograafia fluorestseiiniga on diagnostiline protseduur, mille käigus pildistatakse silmapõhja ning kaardistatakse võrkkesta ja veresooni. Protseduuri abil on võimalik avastada mitmesuguseid patoloogilisi protsesse, näiteks veresoonte haiguslikke muutusi, verevalumeid, turseid ja uudismoodustisi.

Protseduur

Patsiendi käsivarre veeni süstitakse värvainet fluorestseiini, mis jõuab vereringe kaudu silmapõhja veresoontesse ning toob esile võimalikud haiguskolded silmapõhjades.

Fluorestseiin on erkkollane värvaine, mis muudab nahajume mõneks tunniks kollakaks. Värvainet eritatakse läbi neerude, mis omakorda muudab uriini värvuse 24–36 tunniks erkkollakaks.

Fluorestseiini kasutamise käigus on vahel täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid: väsimust, iiveldust, oksendamist, peavalu, maoärritust, hajameelsust, minestust, sügelust ja löövet. On esinenud juhtumeid, kus ilmnevad eluohtlikud allergilised reaktsioonid (anafülaktiline šokk) või hingamisraskused, mille põhjuseks on allergiline reaktsioon bronhides.

Värvaine leket veresoontest naha aluskudedesse on täheldatud väga harva, kui veenikanüül on süstimise ajal paigast nihkunud või on tekkinud veeniseina rebend. Sellisel juhul soovitame kasutada paari päeva jooksul süstekoha kompressmähist.

Veenisisest fluorestseiini ei manustata tavaliselt rasedatele või imetavatele emadele, kuigi pole mingit teaduslikku põhjendust, et see võiks kahjustada loodet või rinnapiima kaudu imikut.

Kui kaua see protseduur aega võtab?

Palun varuge silmapõhja angiograafiaks koos ettevalmistustega aega kuni poolteist tundi.

Kuidas ma peaksin protseduuriks valmistuma?

  • Palun tulge protseduurile mugavas riietuses, mis võimaldab juurdepääsu käsivarrele.
  • Kõiki Teile määratud ravimeid (vererõhuravimid jne) võite enne protseduuri tarvitada tavapäraselt. Kui olete suhkruhaige, siis palume Teil eelnevalt süüa ja manustada insuliini (tablettravi) vastavalt režiimile.

Mis protseduuri ajal toimub?

  • Teie käsivarre veeni pannakse kanüül värvaine manustamiseks.
  • Teie silmaava (pupilli) laiendatakse silmatilkadega. Silmade valgustundlikkus suureneb ja nägemine lähedale on häiritud.
  • Pärast värvaine manustamist võib Teid mõnevõrra häirida ere valgus, mis on vajalik pildistamiseks.
  • Värvaine süstimise hetkel võite tunda kerget iiveldust, mis möödub kiiresti.
  • Protseduuri ajal tuleb Teil istuda silmafotoaparaadi taga ja vaadata arsti poolt palutud suunda.

Millega pean arvestama pärast protseduuri?

  • Protseduuri järel veendume, et Te tunnete ennast hästi. Seejärel eemaldame veenikanüüli.
  • Arst annab Teile kokkuvõtte uuringu tulemustest ja vajadusel koostab raviplaani.
  • Silmatilkade mõju tõttu ei ole Teil soovitatav pärast uuringut (kuni 24 tundi) ise autot juhtida.