Põhisisu
Vaegnägijaile
Info ja registreerimine 655 6244
Open E 8.00–16.00 T–N 8.00–18.00, R 8.00–16.00
Info ja registreerimine 655 6244
Open E 8.00–16.00 T–N 8.00–18.00, R 8.00–16.00
NB! Diabeetilistele silmapõhja muutustele on iseloomulik, et kahjustused algavad silmapõhja äärealadelt. Kuni need ei ole jõudnud kollatähni ehk teravalt nägemise punktini, ei pruugigi patsient aru saada, et tema silmad on haiged. Seetõttu on diabeedihaige silmauuring meie kliinikus suure tähtsusega.
Pakume kahte eri mahus uuringut:
Teid võtab vastu optometrist, kes teeb silmapõhja fotod ja teostab piltide esmase hindamise.
Kui diabeetilisi muutusi ei ole või need on väga kerged, siis soovitatakse patsiendil tulla tagasi ühe aasta pärast.
Kui muutused on tõsisemad, siis peaks patsient minema edasi silmaarsti vastuvõtule lisauuringuteks ja vajadusel ka raviks.
Mida kauem on inimene põdenud diabeeti, seda enam on ta silmad ohustatud. Üldine soovitus kõlab üsna tavaliselt: kontrollige regulaarselt oma vererõhku ja veresuhkru näitajat, jälgige kaalu, liikuge ja järgige arsti poolt ettenähtud ravi. Silmatervise „võtmeteks“ ongi tervislikud eluviisid ja regulaarne kontroll.
Silmadele avaldavad mõju nii I kui II tüübi suhkruhaigus. Tekivad kollatähni ja võrkkesta muutused. Kollatähn ehk maakula asub võrkkesta ehk reetina keskosas ning mõjutab peamiselt silma keskosa nägemist. Tänu sellele saame näha, lugeda, detaile eristada. Diabeedi tõttu võivad silmapõhjas tekkida veresoonte seintes kahjustused, mis viivad tursete ja verevalumite tekkele. Kirjeldatud muutused on iseloomulikud diabeetilise retinopaatia algstaadiumile – taustaretinopaatiale. Kui kapillaaride sulgusest silmapõhjas tekib hapnikuvaegus, viib see aga uute veresoonte tekkeni, mis kipuvad kergesti lekkima ja samuti turseid ja verevalumeid andma. Algab proliferatiivne staadium, mis on tunduvalt tõsisema prognoosiga ja vajab kohest intensiivset laser- ja/või silmasiseste süstide ravi.
Diabeedihaigeid patsiente ohustab glaukoom ehk roheline kae tavalisest tunduvalt varasemas eas. Oluline on avastada need haigused varakult ja pidevas koostöös arstiga sünnib alati parim võimalik ravilahendus.
Teid võtab vastu optometrist, kes
Kui optometrist leiab, et patsiendil ei ole diabeetilise retinopaatia tunnuseid või need on väga kerged, siis soovitab ta ühe aasta pärast uuesti kontrolliks tagasi tulla.
Kui optometrist leiab, et retinopaatia muutused on tõsisemad, edastab ta kõik andmed arstile, kes otsustab, kas patsient peab tulema lisauuringutele, ravile või uuele sõeluuringule 3, 6 või 12 kuu pärast.
Arstile suunatakse patsient ka siis, kui leitakse mõni diabeedist sõltumatu silmapõhja muutus.
Põhjalik ja personaalne diabeedihaige silmauuring ootab sind meie kliinikus.
