Dr Liidia Džaparidze: varakult avastatud glaukoom võib päästa nägemise

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on glaukoom ehk roheline kae maailmas number kaks pimedaks jäämise põhjustaja. Tegemist on kroonilise ja progresseeruva silmahaigusega, mille tõttu kahjustub silma ja aju ühendav nägemisnärv. Kui seda ei ravita, aheneb silma vaateväli edasi ning päädib pimedaks jäämisega. Hea uudis on, et glaukoomi varakult avastamine võib hädast päästa. Silmaarst dr Liidia Džaparidze tutvustab seda olulist teemat lähemalt.

Dr Džaparidze sõnul võib rohekae tekkida ühes või mõlemas silmas, haiguse kulg on algfaasis aeglane ja ilma valuta ning terav nägemine püsib kaua muutumatuna. „Tavaliselt süveneb nägemisnärvi kahjustus aeglaselt. See tähendab, et vaateväli väheneb tasapisi ja enamik haigestunuid ei tunne ebameeldivust enne, kui nägemine on juba tugevalt kahjustunud,“ selgitab Džaparidze.

Glaukoom ei ole ennetatav haigus

Glaukoomi ennetada kahjuks ei saa, ümber ei ole võimalik pöörata ka juba haiguse tõttu kaotatud nägemist. Dr Džaparidze rõhutab, et seetõttu on väga oluline, et arst saaks sellele haigusele võimalikult kiiresti jälile. „Õigel ajal avastatud glaukoom ei ole tänapäevaste diagnoosi- ja ravivõimaluste juures tingimata pimedaks jäämisega lõppev haigus,“ kinnitab dr Džaparidze.
Diagnoosiks kasutatakse järgmisi uuringuid:

Igal asjal on enamasti kindel põhjus, kuid glaukoomi puhul ei ole see veel väga hästi teada. Suurim riskifaktor on aga kõrgenenud silma siserõhk.

„Silma siserõhk sõltub vesivedeliku tootmisest ja selle äravoolu omavahelisest tasakaalust. See on vajalik, et säilitada silma õige kuju ja normaalne toimimine,“ räägib dr Džaparidze ning lisab, et kõrgenenud silmarõhk ei tähenda samas alati glaukoomi. „Üle normi olev silmarõhk ehk rohkem kui 21 millimeetrit elavhõbedasammast ei ole alati glaukoomi põhjustajaks ning haigus võib välja areneda ka tunduvalt madalama silmarõhu puhul.“ 

 

Mis põhjustab glaukoomi?

  • Vanus. Glaukoom on peamiselt eakamate inimeste haigus. Seda esineb kõige sagedamini üle 60-aastastel, harvadel juhtudel ka nooremate, alla 40-aastaste seas.
  • Pärilikkus. Inimestel, kelle veresugulastel esineb glaukoom, on 3–9 korda suurem risk haigestuda.
  • Lühi- ja kaugnägevus.
  • Muud haigused. Silmapõletikud ja -traumad, suhkurtõbi, kõrge vererõhk, veresoonte lupjumine, hormoonravi ning eriti deksametasooni baasil toodetud silmatilkade kasutamine.

Haiguse 5 tüüpi:

  1. Avatud nurga glaukoom, mida esineb kõige sagedamini. Algstaadiumis ei pruugi sümptomeid esinedagi, mis teeb diagnoosimise keerukaks. Vanuse kasvades peab seega silmaarsti juures käima regulaarselt.
  2. Suletud nurga glaukoom tekib üldjuhul kiiresti ning võib põhjustada ärritust ja väga tugevaid valuhooge silmades, kulmukaarel ning meelekohal.
  3. Normaalrõhuline glaukoom tekib juhul, kui silmanärv kahjustub vaatamata sellele, et patsiendi silmarõhk on normi piires.
  4. Sekundaarne glaukoom tekib siis, kui silmarõhu ja nägemisnärvi kahjustuse põhjuseks on mõni muu haigus, näiteks silmapõletik või -trauma.
  5. Kaasasündinud glaukoom tähendab, et laps sünnib glaukoomiga või tekib haigus varases lapseeas.

Arst otsustab, milline ravi kõige paremini sobib, ja see sõltubki haiguse tüübist. „Moodsa ravi eesmärgiks on alandada silma siserõhk ohutu tasemeni, et silmanärv rohkem ei kahjustuks,“ räägib Džaparidze ning lisab, et ravi ise jaguneb kolmeks. „Esmalt ravitakse silmarõhku alandavate tilkadega. Kui tulemus jääb nõrgaks, puudub või tekitab liigseid kõrvaltoimeid, siis tuleb mängu juba laserravi või operatsioon,“ selgitab Džaparidze ning paneb südamele, et glaukoomi ravi on eluaegne ja sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega.

Parim viis haigus võimalikult varakult avastada on käia regulaarselt silmaarsti juures kontrollis. „Üle 40-aastased inimesed peaksid käima oma silmi kontrollimas 2-3-aastase intervalliga või isegi sagedamini, kui neil esineb suurem risk glaukoomi tekkeks.“

Kui Teil tekkis silmade ja nendega seonduva kohta küsimusi, siis võtke meiega ühendust!