„Meditsiinilisi meetodeid kasutades toetame naha tervist, tasakaalustame näo proportsioone ja leevendame vananemisega seotud muutusi. Siin on olulised anatoomia tundmine, riskide hindamine ja patsiendi heaolu,“ selgitab oftalmoloog Margarita Rebrov. Esteetiline meditsiin ei ole „iluravi“, vaid tervishoiuteenus, mida tohivad teostada ainult tervishoiutöötajad kliinikutes, kus on kehtiv tegevusluba.
Dr Rebrov töötab esteetilise meditsiini valdkonnas alates 2013. aastast. Tema teekond algaski just oftalmoloogiast ja huvist silmaümbruse esteetilise ravi vastu. Seejärel läks ta õppima Londonisse ja koolitas ennast lisaks silmaümbruse piirkonnale ka kogu näo, kaela ja dekoltee esteetilise korrigeerimise võimaluste vallas.
Arst, kunstnik ja psühholoog
„Lisaks arstiametile olen ka kunstniku ja psühholoogi rollis,“ naerab dr Rebrov. Arstina peab ta tundma anatoomiat ja võimalikke riske, kunstniku pilguga vaatab ta nägu kui tervikut ning harvad pole juhud, kui on vaja kuulata ja mõista ka patsiendi ootusi ning hirme.
See on eriti oluline sotsiaalmeediaajastul, kui patsient võib tulla näidispildiga, kuid teise inimese huuli või näokontuure ei saa üks ühele kopeerida. „Sina oled unikaalne, see on sinu anatoomia, sinu omapära,” ütleb spetsialist. Eesmärk on, et inimene näeks välja nagu tema ise, aga pisut harmoonilisem, puhanum ja värskem.
Dr Margarita Rebrov selgitab esteetilise meditsiini müüte
Müüt: Botuliintoksiin muudab näo alati külmunuks.
Tegelikkus: Tulemus sõltub annusest, lihastest ja näodünaamikast ning eesmärk on säilitada loomulik näoilme.
Müüt: Täitesüstid põhjustavad paratamatult „padjanäo“.
Tegelikkus: Ainult siis, kui tehakse valesti ja liigselt. See võib juhtuda ülessüstimisel liigse mahu tõttu teatud anatoomia iseärasustega inimestel.
Müüt: Kui esteetilise raviga alustad, pead seda tegema elu lõpuni.
Tegelikkus: Ravi ei pea ilmtingimata kogu elu jätkama. Soovi korral saab protseduuri korrata, kuna tulemused ei ole enamasti püsivad.
Silmaümbrus nõuab erilist täpsust
„Iga süst ja laserimpulss põhineb anatoomial ja riskijuhtimisel,“ ütleb dr Rebrov oma igapäevatööd kirjeldades. Silmaümbruse ravi puhul tuleb arvestada õrna anatoomia ja silma funktsiooniga. Botuliintoksiini planeerides on vaja tähelepanu pöörata ka silmade tervisele, kuiva silma sündroomile, laugude sulgumisele ja pisarafunktsioonile. „On ju väga oluline, et pärast protseduuri pilgutamine säiliks ja naeratus jääks loomulikuks.“
Milline protseduur?
Arst selgitab, et botuliintoksiin vähendab lihaste aktiivsust ja pehmendab miimikakortse. „Ei tasu oodata, et see võtaks kõik kortsud ära.“ Eesmärk on vähendada liigset miimikategevust nii, et näoilme jääks loomulik.
Täitesüst on enamasti hüaluroonhappe baasil geel. „Täitesüstid taastavad mahtu ja annavad seda juurde,” sõnab dr Rebrov. Nendega saab näiteks huuli modelleerida või näokontuuri korrigeerida.
„Biorevitalisatsioon ei anna volüümi, see ei muuda näokontuuri, aga see niisutab ja parandab naha kvaliteeti,“ selgitab spetsialist.
Ablatiivsed laserid parandavad naha tekstuuri ja pinguldavad nahka, kuid vajavad pikemat taastumist. Leebemaid laserprotseduure saab teha ka lõunapausil, kuid ravikuurina. Lasereid kasutatakse muu hulgas armide ja nahaaluste veresoonte nähtavuse korrigeerimisel.
Kus jookseb mittekirurgilise ravi piir?
Mittekirurgiline ravi võib aidata miimikakortsude, mahu kao, nahakuivuse, tekstuuri ja kerge lõtvuse korral. Kui nahalõtvus on juba märkimisväärne või tugistruktuurid nõrgenenud, ei pruugi süstid ega laser eksperdi sõnul soovitud tulemust anda. „Mittekirurgilisel ravil on piir,“ selgitab ta. Siis tuleb kõne alla kirurgiline ravi, näiteks allavajunud laugude puhul blefaroplastika.
Ohutus on oluline
„Tegemist ei ole riskivabade protseduuridega,“ rõhutab oftalmoloog. Võimalike tüsistustena toob ta välja tursed, verevalumid, asümmeetria, veresoonte oklusiooni ja botuliintoksiinijärgse laugude allavaje. Seetõttu on oluline põhjalik anamnees, riskide selgitamine ja teadmine, kuidas võimalikke tüsistusi käsitleda. „Patsient peab olema kindel, et kui tekib tüsistus, ei jää ta sellega üksinda,“ lisab lõpetuseks dr Margarita Rebrov.
Tule konsultatsioonile
Turman Silmakliinik asub Tallinnas – Järve 2, torn 2, III korrus. Konsultatsioonile registreerumiseks või nõuannete küsimiseks helistage telefonil 5341 3428, meili teel ilu@silmaarstid.ee või täitke kontaktivorm.
Artikkel Clinic septembrikuu numbrist